Laminiin

Fibroplastide kasvufaktor, kuulub kasvufaktorite perekonda, mis osalevad angiogeneesis, haavade kinni kasvamises ja embrüonaalses arengus. Fibroplasti kasvu faktorid on hepariiniga seotud valgud. Fibroplasti kasvufaktor on signaalvalk, mida töötavad välja organismi rakud käivitamaks organismis kudede regeneratsiooniprotsesse, embrüote arengut ja tüvirakkude uuenemist. On tõestatud, et koostoime raku pinnal asuvate, proteoglükaanidega on hädavajalik fibroplasti kasvufaktorite signaalide edastamiseks. Fibroplasti kasvufaktoritel on võtmeroll väga laia spektri erinevate rakkude ja kudede polüferatsiooni ning differentseerumise protsessides.

Fibroplasti kasvufaktori fenomeniks on see, et ta justkui häälestab aju ümber.

Fibroplasti kasvufaktoreid saab emaüsas asuv loode. Peale sündi saab laps kasvufaktoreid koos rinnapiimaga.

Fibroplastid on sidekoe põhirakud. Fibroplastid sünteesivad tropokollageeni, mis on kollageeni eelkäijaks, rakkudevaheline maatriks ja sidekoe põhiline ehitusaine, amorfne želeetaoline aine, mis täidab rakkude ja sidekoe kiudude vahelist ruumi ja osaleb haavade kinnikasvamises. Differentseerumise tulemusena muunduvad fibroplastid vähemaktiivseteks rakkudeks – fibrotsüütideks.

Hetkel saadakse laminiini 9 päeva haudel olnud kana munadest, ehk siis 9-päevastest embrüotest.. Üks purk sisaldab 30 kapslit. Kasutussoovitusi on erinevaid 1 kapsel 2x päevas kuni 3 kapslit 2x päevas.

Kasutamise esimestel päevadel võib tekkida halb enesetunne, mis möödub. Nagu peptiididegi puhul on põhjustajaks inimkehasse ladestunud šlakid ja toksiinid. Laminiin mõjutab kõiki keha rakke ja rakk teatavasti esimese asjana hakkab end puhastama ning suur kogus saasta paiskub vere ja lümfiringesse.

Üledoseerimisohtu ei ole kuna aminohapped on inimtegevuseks hädavajalikud. Samuti ei teki ohtu, et nad ladestuvad, sest rakud kasutavad nad oma elutegevusprotsessides ära.

Laminiin:

• Tõstab serotoniini taset;
• Alandab stressi;
• Parandab une kvaliteeti;
• Soodustab kollageeni tootmist organismi enda poolt;
• Vähebneb enneaegse vananemise risk;
• Stimuleerib DHEA tootmist organismis (DHEA - dehüdroepiandrosteroon pärineb suuremas osas (80%) neerupealiste koorest ja toodetakse kortisooli ja ldosterooni ünteesimise protsessis;
• Kasvajate vastane toime;
• Toetab aju tööd;
• Parandab mõttetööd ja tähelepanuvõimet;
• Parandab organismi taastumisvõimet;
• Stabiliseerib emotsionaalset seisundit;
• Valu vaigistav toime;
• Taastab lihased peale füüsilist koormust;
• Paraneb üldine lihastoonus;
• Suureneb energia ja paraneb meeleolu;
• Paranevad seksuaalfunktsioonid;
• Soodustab rasvade põletamist organismis.

Aminohapped on inimkeha jaoks eluliselt tähtsad ehitusmaterjalid. Nende ühinemisel tekivad proteiinid. Proteiinidest luuakse kogu inimkeha. Aminohapped on vajalikud iga inimkeha raku elutegevuses. Kõige rohkem leidub inimkehas vett, järgmisel kohal on proteiinid.

Aminohapped inimkehas ei ladestu, nad kulutatakse ära. Keha peab neid saama igapäevaselt.

Aminohapped osalevad:

• Lihaste töös;
• Organite taastumises (maks, kõhunääre, neerud jne.);
• Südame töös;
• Reguleerivad hormonaalset staatust (insuliin, kortisool, adrenaliin, kasvuhormoon, östrogeen, testosteroon, melatoniin, edorfiinid, dopamiin, GABA jne);
• Immuunsüsteemi töös;
• juuste ja küünte moodustumises;
• naha funktsioneerimises;
• vere, ensüümide ja kolesterooli taseme reguleerimises.

Aminohapete puudusele viitavad järgmised sümptomid:

• Depressioon, halb enesetunne;
• Närvilisus, hirm;
• Unetus;
• Krooniline väsimus;
• Lihasnõrkus;
• Lihasmassi kaotus;
• Kehakaalu kasv, vaatamata pingutustele kehakaal ei lange;
• Probleemid maoga;
• Troofilised haavandid;
• Sage haigestumine viirsunakkustesse;
• Kuiv nahk, haprad juuksed ja küüned;
• Kõrge veresuhkru tase;
• Probleemid vererõhuga.

Kui organism ei saa piisavalt aminohappeid, tekib haigus.

Kui organism ei saa piiasvalt talle vajalikke aminohappeid, käivituvad ellujäämismehhanismid ja ta hakkab neid võtma teiste organite arvelt.

Vene teadlaste soovitused laminiini kasutamiseks:

• Krooniline stress;
• Liigne kehakaal;
• Kasvu aeglustumine;
• Düsplaasia;
• Kesk- ja perifeerse närvisüsteemi haigused;
• Operatsioonijärgsed seisundid;
• Rasedus nii normaalse kulgemisega kui ka siis kui on oht raseduse katkemiseks;
• Psühholoogilised ja psühhiaatrilised probleemid;
• Veresoonkonna düstoonia ja hüpertoonia;
• Tugi-liikumisaparaadi probleemid;
• Sportlased;
• Veresoonkonna taastumine peale infarkti ja insulti;
• Immuunsüsteemi häired.